|
Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu väljanihutusega (outset). Kui meil on kaks ühelaiust velge ja esimesel on väiksem sissenihutus või suurem väljanihutus, "istub" esimene velg rattakoopast rohkem väljaspool. Kui ei ole teada, kas veljel on sisse- või väljanihutus, räägitakse tavaliselt nihutusest. Nihutuse muutmine muudab rööbet. Rööpe muutmine muudab laagrite, vedrustuse ja rooli koormust, auto vedrustus või rattakoobas hakkavad segama. Seetõttu laiendatakse velge väljapoole. Kui velge laiendatakse sisse ja väljapoole ühepalju, jääb rööbe samaks. Seega on velje laius ja nihutus otseselt seotud. Velge ei tohiks üldjuhul laiendada rohkem, kui 1/2...1", seejuures peaks püüdma säilitada algset nihutust. Esiveoga auto velje sissenihutus on tavaliselt 40...45 mm, tagaveolisel 20...40 mm. Kui palju seda muuta tohib, sõltub konkreetsest automudelist. Velje lõige. Nihutus A näitab velje keskjoone ja kinnitustasandi vahelist kaugust. Velje keskjoon määratakse velje kogulaiuse B poolitamisel. Velje mõõdus antud laius on tavaliselt u. 1" väiksem, kui velje laius B. Näiteks veljel 5,5 x 13" on B 6,5". Velje sisseulatus C (back space) näitab velje kinnitustasandi ja siseserva vahelist kaugust. Valuveljed ehk kergmetallveljed valatakse tavaliselt alumiiniumi- või magneesiumisulamitest. Valuveljel on tavalise terasveljega võrreldes mitmed eelised. Ta on jäigem ja reeglina ka kergem - väheneb vedrustamata mass, mis mõjutab positiivselt sõiduomadusi, ratas püsib paremini teepinnal. Jäigem velg võib parandada ka kurvisõiduomadusi. Sobivalt konstrueeritud valuvelg aitab samuti pidureid jahutada. Tavalise tänavasõiduauto all ei ole aga valuvelgedest muud kasu kui välimuse parandamine. Ilusate ja algupärastest pisut laiemate ja/või suurema väljanihutusega valuvelgedega näeb auto hoopis parem välja kui argiste plekkvelgedega või odavate ilukilpidega. Tänavasõiduvelg ei ole kuigipalju kergem kui terasvelg (tihti ka seetõttu, et ta on laiem). Arvestades seda, et tavalise sõiduauto ühe esiratta kogu vedrustamata mass on 20 kg piires, ei ole poole- kuni ühekilone sääst märkimisväärne. Samuti võib kõrge äärekivi valuvelge vigastada tunduvalt tõsisemalt, kui plekkvelge. Paljudel kipub meelest minema, et auto ratta suurus mõjutab otseselt auto sooritusvõimet, kiirust jms. Rääkimata sellest, et teadmatusest võib suuremate rataste tõttu kiiruse ületamise eest politseile vahele jääda või ettenähtust väiksemaid rehve kasutades jääda jalgu teistele autojuhtidele. Näiteks kui tehase soovitus on mõõt 185/70/R14, s.o. siis 14" velg, ning seda tahetakse asendada 15" veljega, tuleb rehvimõõduks valida 195/60R15. Sel juhul jääb ratta kõrgus ehk öäbimõõt peaaegu samaks. Kui aga kasutada rehvi, mille elaius ja profiiliindeks jäävad samaks (185/70/R15), suureneb ratta diameeter u. 25 mm võrra ja spidomeeter hakkab näitama tegelikust kiirusest umbes 4 km/h väiksemat kiirust. Oma sõiduki tehnilisest passi tehniliste andmete osas või sõiduki kasutajajuhisest leiad vajamineva rehvimõõdu. Antud rehvimõõtu võid suurendada või vähendada 30 mm võrra (rehvimõõdu esimene number, nt. 175 tähendab, et tegemist on 175 mm laia rehviga). Veljemõõtu on võimalik muuta tolli võrra ilma tehnilise ülevaatuse kohustuseta. Rehvi ümbermõõt tohib maksimaalselt muutuda 5%. Rehvimõõtu muutes tuleb alati meeles pidada, et uue rehvi kandevõime peab olema sama suur kui pool auto teljekoormusest (teljekoormuse leiad registreerimistunnistusest) või suurem. Soovituslikud rehvirõhud leiad oma sõiduki uksepostilt, kütusepaagi luugi sisemiselt küljelt, sõiduki kasutusjuhendist või SIIT. Lõpuks mõned juhised, mis võivad aidata valuvelgede ostjat:
|
| Viimati uuendatud Reede, 04 November 2011 15:30 |
Üldine

